Huvitavaid kilde

Kas teate, et

• Eestis on 5 kõrgustikku- Haanja, Otepää, Pandivere, Karula ja Sakala. Lõuna- Viljandimaa asub osalt ühel neist, nimelt Sakala kõrgustikul. Lõuna- Viljandimaale jääb ka Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutu mägi (146 m üle merepinna)
  
  
• 1425.a. viidi Lõuna- Viljandimaa talupoegade pruulitud õlut Presimaale. Nimelt tasus tollane Liivi ordu foogt 6 vaadi kohaliku õllega Saksa ordumeistrile Nesselrodele soomusrüü eest. Tegemist on ühe varaseima ajalookanalites talletatud Eesti õlle ekspordiga.
  Ka hiljem on Karksi kandis head ja kanget õlut pruulitud.
  
  
• 1799. aastast töötas Õisu mõisa õlleköögis tubakavabrik, kus valmistati peentubakast sigarillosid. See oli tol ajal üks mehhaniseeritumaid tubakatööstusi kogu Venemaal. Veel 1840. aastal kasvatati mõisas tubakat, kuid nüüd saadeti see Peterburi tubakavabrikusse.
  
• üks tuntumaid Eestis sirgunud kirjanikke on Hella Wuolijoki, kes küll elas hiljem Soomes.
  H. Wuolijoki (pseudonüüm Juhani Tervapää) teoste põhjal on vändatud vähemalt 18 filmi, tema näidendeid on mängitud paljude teatrite lavalaudadel. Ta jõudis oma dramaatilise ja kireva elu jooksul saada tõlgist ärinaiseks, saeveskite direktoriks. Ta oli sotsialistist naismõisnik ja samal ajal Soome juhtiv dramaturg. Ta osales Soome Talvesõja lõpetamises. Ta laveeris kõikvõimalike salateenistuste vahel. Ta kohtus kuulsa saksa kirjaniku B. Brechtiga. Tal oli afäär nõukogude langevarjuriga. Ta mõisteti eluks ajaks vangi, kuid pääses vanglast ja määrati Soome Raadio peadirektoriks. Tal juured on Lõuna - Viljandimaal, kus tema vanaisa Jaak Murrik pidas talu. H. Wuolijoki vanaisa Jaak Murrik on maetud Karksi- Nuias asuvale Papi surnuaiale
  Praegune Soome välsiminister Erkki Tuomioja on Hella Wuolijoe lapselaps.
  Kirjaniku August Kitzbergi tubamuuseumist tellitud giidi saatel on võimalik läbida Hella Wuolijoki kirjanduslik matkarada bussiga või auoga Giidi saab tellida telefonil 433 1116
  
  
• 1870.a. ostis Peeter Widriks 20800 hõberubla eest tänase Abja valla territooriumile jääva Penuja mõisa, saades nii esimeseks eestlasest mõisaomanikuks
  
  
• 19.sajandil teisel poolel peeti Abjas kariloomade laata, mis oli suurim Eestis
  
  
• Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool oli esimene omataoline tervel Tsaari-Venemaal.
  Praeguse Halliste valla territooriumile jääval endises Liplapil talus asus väga mainekas kool, kus õppis aastatel 1910 – 1927 kokku 568 õpilast
  
  
• 1896. aastal sai valmis Valga - Pärnu kitsarööpmeline raudtee ning selle haru Viljandisse avati raudteeliikluseks 1897.a. Kahe raudteeliini sõlmpunktis hakkas kiiresti arenema Mõisaküla linn. http://www.mulgirailway.com/
  
  
• 1914.a asutati Abja- Paluoja lähistele ühisettevõttena toorlinavabrik, mida peetakse esimeseks Eestis. Ettevõtte asutas Mats Kissa, kes juba Riia Polütehnikumis õppides tegeles Eesti oludele sobiva linaleotusviisi väljatöötamisega. Asjast sai teada Vene Põllutööministeerium, mille järel sai Mats Kissa ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotusega proovivabrik Tsaari-Venemaal. Sellise tehase asukohaks valiti Abja.
  
• Karksi vallas asuv Polli Aiandusuuringute Keskus on viimase 50 aasta jooksul aretanud 93 puuvilja ja marjasorti, sealhulgas 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika, 1 punase sõstra, 3 valge sõstra, 13 musta sõstra ja 1 karusmarjasort. http://www.polli.ee/

Killukesi elu edenemisest Lõuna-Viljandimaa mulgi taludes

1840	Taluhoonele pandi ette esimene klaasaken (varem kasutati seapõit või lihtsalt luuki)
1840	Õisu sepp Lüübek valmistas metsavaht Zenterile esimese rautatud vankri, 2 a varem oli metsavaht nahkvaljad ja leied muretsenud
1845	Talumajja ehitati lõõridega ahi, kuid ilma korstnata
1850	Urite Leimann hakkas puhast rukkileiba tarvitama
1855	Rimmu mölder Treffner võtab kasutusele suure sae (nurgasae)
1857	Ilmuma hakanud ajalehe "Perno Postimees " tellisid esimestena kooliõpetaja Mart Laarmann ja vöörmünder Jaak Rand Kõre talus.
1860	Hakkas tööle kihelkonna arst
1863	Nahksepa Raekson ja Torimu Ilus teevad majadele korstnad ja tubadele lõõrid
1864	Kõrnitse Ruubel ehitab esimese häärberi s.o. loomadest ja loomapidamisest lahus elumaja, 4 aastat hiljem teevad sama ka Taru Raekson ja Torimu Ilus.
1865-67	Peeru asemel ilmus esimene ilma klaasita suitsev lamp / koolis - rasvaküünlad- 1875/
1866	Nahksepa Kissa hakkab kasvatama ristikheina ja 3 aastat hiljem ostab suure saha, sest harkadraga ei saanud ristikheinamaad künda
1871	Nahksepa Raeksoni on kodus tarvitusele võetud lauanoad, kahvlid ja kohvi
1878	Nahksepa Kissa hakkas maid torutama (drenaazi abil maad kuivendama)
1890	Torimu Ilus peksab hobumasinaga vilja
1895	Koolile ehitati väljakäigukoht (kuivkäimla)
1901	Nahksepa Kissa ostis hobureha
1902	Soo-otsa Raekson ostab aurugarnituuri (-masina)
1905	Kuninga Mossa soetab heinaniidumasina