Numbrid vaatamisväärsuste ees näitavad asukohta Lõuna- Viljandimaa turismikaardil.
Mulgimaa vaatamisväärsustega saab tutvuda http://www.mulgikultuur.ee/turism/
3. Laatre jaamahoone
Endise Mõisaküla-Abja-Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde jääv omanäoline arhitektuurimälestis.
4. Hendrikhansu paljand
Kogupikkus on 67 m ja kõrgus 6,9 m. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan.
7. Mälestuskivi õpetajale ja esimesele eestlasest arheoloogile Jaan Jungile
1856. a. ehitati esimene koolimaja Abja valda, kuhu õpetajaks valiti J. Jung. Tõlkis esimesena Läti Hendriku “Liivimaa kroonika”, avaldas kolmeköitelise raamatu “Muinasaja teadus eestlaste maalt”.
13. Abja mõis ja park
Mõis on rajatud 16.sajandi lõpul. Mõisakompleksi hoonete hulka kuulusid ait, viina- ja õlleköök, 2 vesiveskit, tuuleveski, magasiait, karjahooned ja teenijatemaja. Mõisa ümbruses on tänaseni säilinud umbes 500 meetrit munakiviteed.
15. Kivirist
Üks alles jäänud kolmest omapärasest ristist, mis on püstitatud 1600. aasta hilissügisel Rootsi ja Poola vägede vahel toiminud lahingu kohale.
 17. Õisu mõis (Euseküll) rajati XVI sajandi keskel. 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa admiral Peter von Siversi lesele. Von Siversite aadliperekonna omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. XVIII sajandi keskel, Friedrich Wilhelm von Siversi ajal, toodi mõisasüda praeguseni säilinud paika, kuhu järgnevatel kümnenditel püstitati Lõuna-Eesti üks kaunimaid ja stiilipuhtamaid barokk-komplekse. Tollal püstitatu on Õisus suures osas säilinud praeguseni.
Pärast võõrandamist alustas mõisas 1922. aastal tööd piimanduskool. Selle järglane Õisu Toiduainetööstuse Kool tegutses mõisas aastakümneid. Viimati kuulus mõis Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskoolile. Haridusministeerium müüs mõisa 2008. aastal eravaldusse. Õisu park on kujundatud aiaarhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi inglise stiilis pargiks. Park on väga liigirikas. Pargi alumine osa planeeriti terasside, alleede ja korrapäraste tiikidega, esiväljak aga kujundati vabakujuliseks. 1967. aastal täiendati parki uute istikutega, süvendati tiike ja rajati kuivenduskraave. Pargi uhkuseks võib pidada nelja elupuud peahoone taga. Parki rikastavad skulptuurigrupp „Noorus” ja purskkaev.
Õisu linnuvaatlustorn
Pilliroost ja põõsastest, mis muidu vaadet takistaksid, ulatub torn tublisti kõrgemale ning sellest on näha kogu Õisu järv ja ümberkaudne luht, kus linnud toimetada armastavad. Puust torni kõrguseks on 8,5 meetrit.
Maanteelt läheb sinna kruusatee. Linnuvaatlustorni ümber on kavas rajada puhkeala.
 18. Õisu mõisa sepikoda
Ehitatud 1893. aastal vana sepikoja kohale. Tolle aja üks suurimaid sepikodasid Eestis. Sepikojas ja sepapere eluruumides on säilitatud XX saj. alguse interjöör.
Eksponeeritakse ajastukohaseid tööriistu ja tarbeesemeid, korraldatakse seminare, teemaõhtuid, ärikohtumisi ja õpilastele ajalootunde.
Vajalik ette teatamine telefonil 51 18 697
 19. Halliste kirik
on esmakordselt mainitud 1504. aastal. Sõdades korduvalt kannatada saanud, põlenud ja ümber ehitatud kirik rekonstrueeriti 1867. aastaks neoromaani vormidesse.
Viimati muutus kirik varemeiks 28. aprillil 1959. aastal, mil see süttis kirikla õuel okste põletamisel tekkinud sädemeist.
1989. aastal alustati kiriku taastamist. Õpetaja Kalev Raave ennastsalgava organiseerimistöö ja arvukate annetuste toetusel valminud kirik pühitseti 1991. aasta jõulude ajal. Halliste kirikust on saanud püha mälestusmärk eesti rahva taassünnile ja vabanemisele, mille taastamist on toetanud kümned tuhanded inimesed Eestist ja kogu maailmast. Kirikul on kaasaegne sisekujundus. Altarimaali „Kristus” (1990) on Halliste kirikusse loonud kunstnik Jüri Arrak, kes on maali ka maali „Püha Anna Neitsi Maarjaga” (1991) autor. Skulptuuri „Halliste ema” (1991) on loonud skulptor Aime Kuulbuch. Toimuvad lisaks jumalateenistustele ka kultuuriüritused.
Kiriku lähedal Kulla küla piiril on 1776. aastal rajatud Halliste surnuaed, mis on suurim Viljandimaa maakalmistu.
Halliste surnuaia lääneosas puhkavad August Kitzbergi vanemad Peeter ja Leena Kitzberg. Nende kalm on Abja paruni Stackelbergi matmispaigast kümmekond meetrit lõuna pool.
Just Halliste surnuaial hakkab silma üks eripära, mida mujal Eestis ei näe - Mulgi peremeeste hauasammastel on alati kirjas koht või talu, mida mees on pidanud.
 22. Tätta talu
Vanim säilinud mulgi talukompleks. Rehielamu on ehitatud 1860. aastal. Hiljem on rajatud karjalaut, viljakuivati koos aidaga, tööriistakuur ja saun.
Vajalik ette teatamine telefonil 433 1213
 28. Karksi ordulinnuse varemed
XIII sajandil asus praeguse kiriku ja lossivaremete kohal tõenäoliselt eestlaste linnus, mida esmakordselt mainitakse ürikuis 1248. aastal. Kivilinnuse rajamist alustas ordumeister Goswin Herike 1357. aastal.
Pärast ümberehitamist sattus linnus sõjatulle esmakordselt 1481. aastal Liivi ordu ja Vene riigi vahelises sõjas. Liivi sõjas vallutasid vene väed linnuse 1560. aastal. Järgmisel aastal said Karksi endale poolakad ning 1563. a. vallutasid selle rootslased. 1573. a. loovutasid rootslased Karksi vene vägedele ja loss anti Ivan IV käsul «Liivimaa kuninga» hertsog Magnuse residentsiks. 1582. aasta vaherahuga läks Karksi poolakatele, 1600. aastal aga vallutasid selle uuesti rootslased , kelle valdusse jäi linnus kogu XVII sajandiks. Lõplikult hävis Karksi linnus Põhjasõjas 1708 aastal.
Rahvas teab kõnelda, et ühte pealinnuse nurgatorni (rahvasuus Kadrina tulp) olevat elusana müüritud Maimu ema Lehte, ristinimega Katariina (August Kitzbergi jutustuse “Maimu”järgi).
Säilinud müüride vahel linnuse hoovis toimuvad tänapäeval kultuuri- ja spordiüritused.
 29. Karksi Peetri kirik
Karksi linnuse juurde on kuulunud apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Andmed väljaspool lossi asuvast Peetri kirikust pärinevad aastast 1688, mil on teateid linnuseväravate lähedale ehitatud puust kirikust. Selle täpsem asukoht on teadmata. Kirik hävis aga 1703. aastal Põhjasõjas. 1730. aastal ehitati samasse kohta uus puust kirik. XVIII sajandi teiseks pooleks see kõdunes, mistõttu asuti 19773 aastal ehitama järjekordset, seekord kivist kirikut linnuse õuele. Kirik pühitseti 3. septembril 1778. aastal ja läks maksma 1950 hõberubla (peale materjalide ja tööpäevade).
Et Karksi kiriku ehitusel püüti ära kasutada linnusemüüre, siis näitab selle kiriku torn lõunasuunda ja altariruum põhjasuunda. Kirik ehitati linnuse idamüüri äärde, järsu Karksi ürgoru nõlvale. Et kõrvuti sattusid vana ja uus vundament ning ka ehitusalune pinnas oli ebastabiilne, hakkas torn varsti oru suunas viltu vajuma. 1928. aastal oli torni kiviosa kalle 65 cm, 30 aastat hiljem oli see juba 85 cm ning 1994. aastal juba 125 cm. Pärast kiriku restaureerimist ja tornile uue kandva aluse tegemist 1995 aastal on torni vajumine peatunud. Torni kõrgus on 33,5 m ja kalle 205 cm tsentrist lääne suunas.
Kiriku väärtuslikumad kunstimälestised on 16 maali XVIII sajandi teisest poolest oreli vääril ning XVIII sajandil Viljandis valminud vasest laelühter.
Orelimeistri Ernst Carl Kessleri firmas valmistatud oreli sai Karksi kirik endale 1847. aastal. See oli üks väheseid selle firma säilinud pille.
Karksi linnuse juurde viiva tee ääres, endisel orduvendade kalmistul puudesalus, asub barokne kabel, mis on ehitatud XVIII sajandi algupoolele.
Kabeli laskis 1730. aastal ehitada tollane Karksi mõisa omanik feldmarssal Georg Reinhold von Lieven.
 30. Polli mõis ja park
Mõisa härrastemaja oli omapärane ehitus, keskelt kahe-, otstest ühekordne. Mõisaparki piiras telliskivist müür. Mõisakompleksis olid veel ait, kuur, sõiduhobuste tall, õuna- ja marjaaed, valitseja maja ja aed, karjalaudad, puusepatöökoda, piiritusevabrik.
Parki rajati varjulised teed, omapärased lusthooned, sillakesed, istutati sadu välismaalt toodud ilupuid ja -põõsaid.
Külastussoovi korral võtta ühendust omanikuga telefonidel 672 10 94
või 56 43190.
 31. Mägiste põrguhaud ehk Maimu koobas
Kõrgus on 3m, laius 12,5m ja pikkus kuni 7,5m, pindala 69m². Koobas sai tuntuks ja külastatavaks A. Kitzbergi jutustuse “Maimu” ilmumise järel. Rahvasuu jutustab mitmeid legende koopas elavast vanapaganast.
32. Mägiste kuusk
13 haruline Mägiste kuusk on üks kuuest vabariigis olevast haruldasest põlisest lühterkuusest, mille ümbermõõt on 357 cm ja kõrgus 23 m.
 33. Karksi mõis ja park
Karksi mõis hakkas arenema pärast Liivi sõda, eriti pärast Põhjasõda. mõisa keskuseks kujunes linnusest kaks kilomeetrit kirdes paiknev teederist.
Mõis ehitati esimest korda esinduslikumalt välja XVIII sajandi II poolel von Lievenite ajal ning teist korda XIX sajandi I poolel von Duntenite ajal. Ühekorruseline puidust barokne peahoone on praeguseks hävinud, kuid säilinud on mitu stiilset klassitsistlikku kõrvalhoonet: ait, metsahärra maja, sepikoda ja valitseja maja, mis on L-kujulise põhiplaaniga kivihoone. Ait pärineb tegelikult XVIII sajandist - oma rikkaliku klassitsistliku väliskuju sai see 1830.-1840
aastate ümberehituste käigus.
Endises valitsejamajas asub Karksi külamaja, Karksi kolhoosi tubamuuseum ja memme-taadi kamber.
 35. Oti õunapuu
Puu on üle 300 aasta vana, tüve ümbermõõt on 4,2 m ja võra ümbermõõt 30 m.
Erakordelt jäme tüvi koosneb kahest kokkukasvanud tüvest. Harude vahele on tekkinud lõhe.
Rahvasuus tuntakse puud mitme nime all - Oti õunapuu, Oti metsõunapuu, Otti mõtsnik.
 37. Murri häärber
Ainulaadse arhitektuuriga kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber, mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri näidiseks. Taastatud pargis, iluaias ja hoonetes on võimalik veeta mõnus puhkus looduses, matkata, korraldada koolitusi ja üritusi. Info telefonil 56958776
 38. Iivakivi
Ohvrikivi on 10 m pikk, 5 m lai ja 2,9 m kõrge, ümbermõõt on 25,6 m. Kiviga seostub rida pärimusi, mille järgi näiteks rahnu küljel asuv uksetaoline süvend olevat ukseks põrgusse. Laiad ja sügavad jooned kivil olevat Vanapagana liulaskmise jäljed.
41. Rutu mägi
Rutu mäed tähistavad Sakala kõrgustikul pikemaaegset jääserva peatust. Kõrgustiku tuumiku moodustab Rutu mägi, mis on Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt ( 146 m ü.m.p.). Sakala kõrgustiku kõrgema koha näitab kätte sellele osutav viit. Lõkkekoht, telkimisvõimalus, parkla. www.rmk.ee
 42. Balti keti kivi
Püstitati Balti keti 10. aastapäevaks
Mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks
Ausammas kujutab metallseinast väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs.
23. augustil 1989. aastal, Molotv-Ribbentropi pakti viiekümnendal aastapäeval, ühendas ligi kaks miljonit inimest oma käed 600 kilomeetri pikkuses inimketis, et vägivallatult protestida paktist tulenenud Nõukogude okupatsiooni vastu Eestis, Lätis ja Leedus.
UNESCO kandis Balti keti maailma mälu registrisse, mis koondab unikaalseid dokumente teostest või sündmustest, mis olulisel määral on mõjutanud maailma.
43. Teringi õpperada
Teringi õpperaja moodustab 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee. Matkaraja algus on 1,5 km kaugusel Lilli küla keskusest. Enne rajale minekut saab tutvuda infotahvlil oleva matkaraja skeemiga (numbrid näitavad asukohta skeemil, number 1 märgib infotahvli enda asukohta skeemil). Parkla, lõkkekoht, katusealune ja käimla võimaldavad matkaseltskonnal end mõnusalt tunda. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta. Giidi tellimine telefonil 5132994. Loe lisaks
Lilli Loodusmaja
Hoone on ehitatud 1865. aastal Polli mõisniku metsahärra elumajaks. Loodusmajas toimuvad lisaks projektipõhisele loodushariduslikule tegevusele ka RMK poolt tellitud ja finantseeritud loodushariduslikud programmid kõigile kooliastmetele. Loodusmajas on võimalik vaadata loodusfilme, tutvuda loodusalase kirjandusega ning saada infot RMK metsapuhkuse võimaluste kohta. Majas saab tutvuda piirkonna metsandusliku ajaloo väljapanekuga. Võimalus telkimiseks ja lõkketegemiseks.
Kontakt: 513 29 94, www.looduskeskus.ee
Loodusmaja juurest saab alguse 2,6 km pikkune RMK Lilli õpperada.
Nava talu
Nava põlistalu asub Eesti-Läti piiril. Nava talu on läbi aastate olnud üks piirkonna aktiivsemaid talusid. Praegune peremees Jaak kõdar on talust kujundanud Mulgi kultuurifestivalid toimumispaiga. Aset leiavad igasuvised etendused, kontserdid ja luuleüritused. Eriliseks vaatamisväärsuseks on põlised künnapuud, millest on arenenud Eesti ainukene looduslik künnapuumets. Huvipakkuv on koprarada ja laulupiiripost Eesti-Läti piiril.
Kontakt: 513 29 94, www.looduskeskus.ee
44. Annemägi
Külakalmistu ja ohverdamiskoht 13.-18. sajandist.
See olevat olnud ohverdamiskoht ja naiste kogunemiskoht, mida kasutatud veel XVII sajandi lõpul. Arvatakse, et mäge on kasutatud ka tuhastatud surnute matmispaigana. Legendi järgi olevat siin põrganud kokku kaks pulmarongi, tekkinud tülis saanud üks pruutidest – Anne surma.
August Kitzbergi jutustuses “Maimu” on rahvas määranud nimitegelase kohtu-mõistmiskohaks just Annemäe. Kunagi olnud selle mäe peal puust kabel. Paraku täitis rahvas vanal ajal kabeli juures paganausu kombeid ja pidas pidusid. Jaaniööl tuli sinna kokku ümberkaudne rahvas, tehti maha suured tuled, söödi, joodi, tantsiti, mängiti ja karati läbi tule koduloomade õnneks. Halliste ja Karksi kirikute visitatsiooniprotokollis 1640. aastal kurdetakse, et jaaniöine pidu Annemäel ülekäte minevat, rahvas möllab, sest oma 20 vaati õlut seal ära juuakse. Karksi lossi valitsejale antakse käsk kabel hävitada ja valvata, et rahvas sinna pidutsema ei tuleks.
|
